
Sellel lehel
Esimene küsimus on: keda uuriti? Tulemus, mis saadi rakkude, hiirte või väikese rühma tervete täiskasvanute puhul, ei saa automaatselt üle kanda inimestele, kellel on konkreetne haigus. Populatsioon, sekkumine ja tulemus peavad vastama tehtud väitele.
Viis küsimust enne järeldust
- Kas on olemas võrdlusrühm? Platsborühm või asjakohane alternatiiv näitab paremat tulemust, kui muutus tuleneb sekkumisest.
- Kas jaotus oli juhuslik? Juhuslik jaotus vähendab riski, et rühmad oleksid alguses erinevad.
- Mis mõõdeti? Laborimarker võib olla huvitav, kuid see ei ole automaatselt tajutav kasu ega haigusriski vähenemine.
- Kui suur oli uuring? Väikesed uuringud võivad anda ebastabiilseid või juhuslikke tulemusi.
- Kes rahastas uuringut? Deklareeritudine huvide konflikt ei üksi keelasta uuringut, kuid seda tuleb arvestada ja kompenseerida sõltumatute kordustestidega.
Ära sega seost ja põhjuslikkust
Kui kaks asja ilmuvad koos, ei tähenda see automaatselt, et üks neist teise põhjustas. Toitumine, treening, uni, olemasolevad ravimid ja osalejate valik võivad mõnikord seletada vaadeldud erinevusi.
Hea märk: piirangud on deklareeritud
Tugevad artiklid kirjeldavad, mida ei saa tõendada. Nad ei muuda eksploratiivset järeldust turunduslikuks lubaduseks. Otsi piiranguid kokkuvõttes ja arutelu osas, mitte ainult kõige silmapaistvamat tulemust.
Võib-olla meeldib ka
Vaatluslik uuring versus randomiseeritud uuring: oluline erinevusKuidas erinevad vaatluslikud uuringud randomiseeritud uuringutest ja miks on see erinevus oluline DDW-ga seotud väidete puhul?
Kliinilised tulemused ja markerid: need ei ole sama asiMiks laboratooriumuutus ei saa automaatselt võrdsustada kliinilise kasuga inimestele.
Efekti suurus: miks „see töötasKuidas lugeda tulemuse suurust ja miks statistiline erinevus ei ole automaatselt oluline inimestele.
Laborist kliinilise uuringuni: DDW suurelavalilKuidas hinnatakse DDW-u käsitlevaid uuringuid ja miks laboratoorsed tulemused ei ole piisavad meditsiiniliste soovituste tegemiseks.